Pärnu lahes asuv Manilaid (Manija) on väike, looduslikult mitmekesine saar Pärnumaal, kus meri, tuul ja kadakased rannaniidud loovad täiesti teistsuguse maailmatunde. Saar on vaid 4,5 km pikk ja 0,5 km lai. Tegemist on kivise, tuulise Eesti väikesaarega, kus aeg liigub aeglasemalt – ideaalne koht puhkuseks ja “välja lülitumiseks”.
Manija on ideaalne päevareisiks kajakiga sobides nii perele kui sõpradega seiklemiseks. Rahulik meri, lühike vahemaa mandrilt saarele ja kogu aeg nähtav rannik muudavad retke turvaliseks ka algajatele. Saarel ootavad lapsi põnevad kohtumised loomadega – näha saab kitsi, lambaid, veiseid, jäneseid ja alpakasid, kellele saab soovi korral süüa anda. Retk sobib lastele alates 7. eluaastast ning ei eelda varasemat kajakisõidu kogemust. Enne matka teeb matkajuht põhjaliku juhendamise ning saadab gruppi kogu retke vältel, et kõik tunneksid end vee peal turvaliselt ja kindlalt. Saarel saab kohata kohalikke koduloomi (kitsed, lambad, veised, jänesed), alpakasid ja jalutada saare otsas asuva tuletorni juurde, kust avanevad maalilised merevaated. Kohalikelt saareelanikelt saab osta koduõlu ja lambavillast tehtud suveniire. Sügiseti valmivad siin põldmarjapõõsad ja saame mõned marjad põske pista. Saarel on väga vähene inimasustus – see annab tunde tõelisest looduskontaktist ja vaikusest. Kogu saart katab Manija maastikukaitseala, mille eesmärk on säilitada sealne poollooduslik maismaa, rannaniidud ning kaunis laidsaare maastik. Saarel on põnevaid loodusobjekte: rändrahnud, kivised seljandikud ja merepiir, mis annab ilusa visuaali.
Manija saare erilisus ei peitu üksnes selle looduses, vaid ka kultuuris. Manija kuulub Kihnu kultuuriruumi juurde — maailmakuulsasse kogukonda, mis on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Kihnu ja Manija jagavad samu juuri: siia kolinud kihnlased tõid endaga kaasa oma laulud, kombed, pühad ning eripärase käsitöö ja elulaadi. Just seepärast on Manija külastus nagu samm ajas tagasi — koht, kus traditsioonid on endiselt elavad ja kogukonnavaim tugev. UNESCO pärand annab Manijale erilise tähenduse: siin saab kogeda kultuuriruumi, mida peetakse kogu inimkonna jaoks väärtuslikuks. Saarel asub muuseum, kus saab tutvuda kohaliku elulaadi, kalanduse, hülge- ja kalapüügiga.
Talvisel ajal aeg peatub ja Manija saare ümbruses olev vesi jäätub, mõnikord lausa nii, et moodustab klaas-sileda jääkaane. Siis on võimalik saare ja tuletorni ümbruses uisumatku korraldada.
Manija on ideaalne päevareisiks kajakiga sobides nii perele kui sõpradega seiklemiseks. Rahulik meri, lühike vahemaa mandrilt saarele ja kogu aeg nähtav rannik muudavad retke turvaliseks ka algajatele. Saarel ootavad lapsi põnevad kohtumised loomadega – näha saab kitsi, lambaid, veiseid, jäneseid ja alpakasid, kellele saab soovi korral süüa anda. Retk sobib lastele alates 7. eluaastast ning ei eelda varasemat kajakisõidu kogemust. Enne matka teeb matkajuht põhjaliku juhendamise ning saadab gruppi kogu retke vältel, et kõik tunneksid end vee peal turvaliselt ja kindlalt. Saarel saab kohata kohalikke koduloomi (kitsed, lambad, veised, jänesed), alpakasid ja jalutada saare otsas asuva tuletorni juurde, kust avanevad maalilised merevaated. Kohalikelt saareelanikelt saab osta koduõlu ja lambavillast tehtud suveniire. Sügiseti valmivad siin põldmarjapõõsad ja saame mõned marjad põske pista. Saarel on väga vähene inimasustus – see annab tunde tõelisest looduskontaktist ja vaikusest. Kogu saart katab Manija maastikukaitseala, mille eesmärk on säilitada sealne poollooduslik maismaa, rannaniidud ning kaunis laidsaare maastik. Saarel on põnevaid loodusobjekte: rändrahnud, kivised seljandikud ja merepiir, mis annab ilusa visuaali.
Manija saare erilisus ei peitu üksnes selle looduses, vaid ka kultuuris. Manija kuulub Kihnu kultuuriruumi juurde — maailmakuulsasse kogukonda, mis on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Kihnu ja Manija jagavad samu juuri: siia kolinud kihnlased tõid endaga kaasa oma laulud, kombed, pühad ning eripärase käsitöö ja elulaadi. Just seepärast on Manija külastus nagu samm ajas tagasi — koht, kus traditsioonid on endiselt elavad ja kogukonnavaim tugev. UNESCO pärand annab Manijale erilise tähenduse: siin saab kogeda kultuuriruumi, mida peetakse kogu inimkonna jaoks väärtuslikuks. Saarel asub muuseum, kus saab tutvuda kohaliku elulaadi, kalanduse, hülge- ja kalapüügiga.
Talvisel ajal aeg peatub ja Manija saare ümbruses olev vesi jäätub, mõnikord lausa nii, et moodustab klaas-sileda jääkaane. Siis on võimalik saare ja tuletorni ümbruses uisumatku korraldada.
